▪ UUED
▪ ILMUMAS
▪ SOODUSHINNAGA
▪ AJALUGU
▪ KUNST
▪ TURISM
▪ LASTELE
▪ KULTUUR
▪ PLAKATID
▪ POSTKAARDID
▪ MÄRKMIK-KALENDER 2011
▪ HARRASTUSED
▪ KALENDRID
▪ KOOLIKAUP
▪ PLAADID
▪ T-SÄRGID
▪ MÄNGUKAARDID
▪ KÕIK TOOTED
▪ OSTUKORV






GRENADER GRUPP
Kopli 29
Tallinn 10133
Estonia
+372 6 817 200
+372 53 477 777



SIA ASTLANDIA
Zemitāna iela 6–A korp.
LV1012 Rīga
Latvija
GSM +371 2 8357000
Fakss +371 737 0080



 
KIRJASTUS MILITARY MEILILIST LINGID KONTAKT RAAMATUKLUBI HULGIMÜÜJALE
  SORTEERIN:   PEALKIRJA JÄRGI AUTORI JÄRGI TEEMA JÄRGI
 
Porisse tallatud lootus. 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi ajalugu: oktoober 1944 - mai 1945
Jacek Cielecki
AJALUGU
Porisse tallatud Lootus on raamat, mis käsitleb 20. Eesti SS-grenaderidiviisi ajalugu idarinde lahingutes 1945. aastal. Peamiselt on keskendutud eestlaste osalemisele võitlustes Opole (Oppelni) ümbruses jaanuarist märtsini 1945, Alam-Sileesias aprillist maini 1945 ja taandumisele läbi Tšehhimaa mais 1945, samuti eesti üksuste paiknemisele Taanis. Jacek Cielecki raamat on põhjalik kirjeldus nimetatud episoodidest ja tugineb mälestustele ning teistele allikmaterjalidele. Selle raamatu lehekülgedelt leiab lugeja palju unikaalseid fotosid, lavastuste pilte ja kaarte, mis kirjeldavad rindeolukordi, samuti on esitatud materjale eesti sõdurite ekshumatsioonist ühes arhiividokumentidega.

360 lk.
Loe lähemalt >>
 
Varjudes lõhnavad valgused.
Rein Savi
AJALUGU
Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.

177 lk.
Loe lähemalt >>
 
Aviaator 2. Ametnikuna Eesti Vabariigi avalikus teenistuses
Mati Iila
AJALUGU
Raamat on järg Mati Iila (snd. 1947) esimesele mäluraamatule Aviaator, mis käsitles Nõukogude okupatsiooniaega ja tema teenistust Nõukogude Liidu relvajõududes – maaväes, lennuväes ja mereväes.
Selles raamatus pajatab autor tööst taasiseseisvunud Eesti Vabariigi avalikus teenistuses.
Teosele lisab sügavust ajalooline vaatenurk erinevate riigiasutuste arengutele, sündmustele, pöördepunktidele, saavutustele ja tagasilöökidele ning eelkõige inimestele, kes ühel või teisel moel nende ettevõtmistega seotud ja kes autoriga lähemalt või kaudsemalt kokku puutusid.
Teenistus Tsiviilkaitse vabariiklikus staabis, Päästeametis, Piirivalveametis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis – mis asutused need olid ja milleks ellu kutsutud? Kes on olnud nende sünni ja surma juures? Milline oli nende asutuste siseelu?

592 lk.
Loe lähemalt >>
 
1380. Suur-Leedu või Moskva? Leedu suurvürstiriigi, Moskva suurvürstiriigi ja Kuldhordi suhted XIV sajandi teisel poolel
Jüri Kotšinev
AJALUGU
14. sajandi teisel poolel sai tollane Venemaa, mis kujutas endast kiiresti laguneva Kuldhordi kuuluvate, omavahel nõrgalt seotud vasallmoodustiste kogumit, endale uue keskuse - Moskva. Selle keskuse ümber hakkasid koonduma talle territoriaalselt lähedased ja etniliselt sarnased vürstiriigid. Müüt Kulikovo lahingus saavutatud mongoli-tatari ikke lõpust ei pea paika, kuid siin saab rääkida Moskva suurvürstiriigi iseseisvast osalemisest mongolite impeeriumi sisetülis. Kulikovo lahingu tähtsus hakkas mõjutama kogu Venemaa järgnevat ajalugu. Ilma Moskva valitseja suurvürst Dmitri Donskoi enesekindla tegutsemiseta Kulikovo väljadel oleks Venemaa jäänud koondumata uue võimukeskuse Moskva ümber ning oleks mõneks ajaks liidetud Leedu suurvürstiriigiga. Kulikovo lahing pani aluse Moskva-Venemaa tekkele. Kuldhordi, Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi suhted 14. sajandi lõpus on käesoleva raamatu teema.

56 lk
Loe lähemalt >>
 
1944 ehk viimane katse
Vaino Kallas
AJALUGU
Vaino Kallase järjekordne ajalooline romaan, seekord eesti rahva katsumustest 1944. aastal.
296 lk.
Loe lähemalt >>
 
Eraldusmärgid Relva-SSi vormiriietusel
Rolf Michaelis
AJALUGU
Selles raamatus kirjeldatakse Relva-SS-i ajalugu erilisest vaatenurgast. Autorit paelus võimalus esitada värsket teavet „ilma suuri sõnu tegemata”, peamiselt piltidena. Loodetavasti
saavad lugejad värsket mõtteainet. Kindlasti leidub arvukalt neid, kes pead raputavad ja ütlevad: „Seda on raske uskuda, et Relva-SS-is teenisid näiteks armeenlased!”
Käesolev raamat sisaldab ligi 300 illustratsiooni erinevatest kraelõkmetest, õlakutest, vapikilpidest ja käisepaeltest. Need tõendavad, millise ulatuse Relva-SS sõja lõpuks omandas ning kui kaugele ta sõjaolukorra pideva halvenemise tõttu Himmleri varajastest põhimõtetest eemaldus. Eraldusmärkide rohketest variantidest leiavad siiski kujutamist ainult üksikud.
Eraldusmärkide originaalide ja jäljendite eristamiseks siin juhiseid ei anta. Relva-SS-i eelkäijaid, SS-käsundusüksusi ja SS-surnupealuuüksusi ning Üld-SS-i puudutatakse vaid
möödaminnes. Nendest tulevad eraldi väljaanded.

70 lk
Loe lähemalt >>
 
Metsavenna lood. Karmi elukroonikat II
Aksel Mõttus
AJALUGU
Kaante vahele on jõudnud Aksel Mõttuse (1921‒2001) mälestuste "Karmi elukroonikat" teine osa, mis sisaldab endast lugusid metsavenna perioodist kuni arreteerimiseni 1967. a.
Vennad Aksel, Hugo ja Osvald Mõttus hakkasid end metsas varjama juba septembris 1944 seoses reaalse ohuga nõukogude repressiivorganite poolt. 1945 relvastusid nad püstolkuulipildujatega ja revolvritega „Nagan“. Aastail 1944‒1952 varjasid nad end kodutalus koduste materiaalsel toetusel. 15. aprillil 1952 teostas Vene julgeolek Mõttuste Väntre talule suurema haarangu, elu päästmiseks läks metsa kogu pere (isa Jaan, vend Ülo ja õde Maimo) ja hakkas end punkrites Võru- ja Valgamaa metsades varjama. Nii moodustus ühest perekonnast relvastatud salk. Tulirelvi kasutati kolmel korral: 15.04.1952 hävituspataljoni haarangu ajal kodutalule (hoiatuslask), 4.09.1960 hoiatuslask Taageperas ja 20.10.1966 Võru‒Varstu teel (ähvarduseks, nagu Aksel ise ütleb). 11. oktoobril 1967 Aksel ja Hugo Mõttus vahistati Antsla‒Tsooru teel. 7. juunil 1967 karistati neid mõlemat 10-aastase vabadusekaotusega ja 1992 rehabiliteeriti.
Nagu dateeringud lugude juures näitavad, on Aksel Mõttus oma lood kirja pannud peamiselt vangistuse perioodil. 1990ndatel kirjutas ta mõned neist, näiteks haarangulugu, veel nö puhtamaks. Raamatut illustreerivad ilmekamad fotod Aksli elust peale vangistust ja iseseisvuse taastanud Eestis, samuti hiljutised fotod Aksli kunagise punkrikohast Mähklis.

280 lk
Loe lähemalt >>
 
Kutuzov. Pater patriae
Jüri Kotšinev
AJALUGU
Vene sõjaajaloos on kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzovil
eriline koht. Paljudest kuulsatest Vene väejuhtidest kuulus just Kutuzovile kui 1812. aasta Isamaasõja võitjale ja Venemaa päästjale vene rahva jäägitu armastus ja austus. Ta ühendas endas kahte vastuolulist iseloomujoont – energilist otsustavust ja äärmist tasakaalukust oma otsuste tegemisel. Taga ajamata kuulsust juhindus ta alati ratsionaalsest olukorra analüüsist. Kutuzovile oli omane läbinägelikkus ja suur elutarkus. Kõik see kokku tegi Mihhail Kutuzovist, kelle kohta tema kaasmaalased ütlesid: Isamaa Isa – Pater Patriae.

177 lk.
Loe lähemalt >>

Content on this page requires a newer version of Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

Content on this page requires a newer version of Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

Content on this page requires a newer version of Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

uued
Salas�da Ardennides
vahejoon
Eesti linnade plaanid
vahejoon
20 t�htsamat lahingut
vahejoon
Minni ja Kr�hmud