▪ UUED
▪ ILMUMAS
▪ SOODUSHINNAGA
▪ AJALUGU
▪ KUNST
▪ TURISM
▪ LASTELE
▪ KULTUUR
▪ PLAKATID
▪ POSTKAARDID
▪ MÄRKMIK-KALENDER 2011
▪ HARRASTUSED
▪ KALENDRID
▪ KOOLIKAUP
▪ PLAADID
▪ T-SÄRGID
▪ MÄNGUKAARDID
▪ KÕIK TOOTED
▪ OSTUKORV






GRENADER GRUPP
Kopli 29
Tallinn 10133
Estonia
+372 6 817 200
+372 53 477 777



SIA ASTLANDIA
Zemitāna iela 6–A korp.
LV1012 Rīga
Latvija
GSM +371 2 8357000
Fakss +371 737 0080



 
KIRJASTUS MILITARY MEILILIST LINGID KONTAKT RAAMATUKLUBI HULGIMÜÜJALE
  SORTEERIN:   PEALKIRJA JÄRGI AUTORI JÄRGI TEEMA JÄRGI
 
Metsavenna lood. Karmi elukroonikat II
Aksel Mõttus
AJALUGU
Kaante vahele on jõudnud Aksel Mõttuse (1921‒2001) mälestuste "Karmi elukroonikat" teine osa, mis sisaldab endast lugusid metsavenna perioodist kuni arreteerimiseni 1967. a.
Vennad Aksel, Hugo ja Osvald Mõttus hakkasid end metsas varjama juba septembris 1944 seoses reaalse ohuga nõukogude repressiivorganite poolt. 1945 relvastusid nad püstolkuulipildujatega ja revolvritega „Nagan“. Aastail 1944‒1952 varjasid nad end kodutalus koduste materiaalsel toetusel. 15. aprillil 1952 teostas Vene julgeolek Mõttuste Väntre talule suurema haarangu, elu päästmiseks läks metsa kogu pere (isa Jaan, vend Ülo ja õde Maimo) ja hakkas end punkrites Võru- ja Valgamaa metsades varjama. Nii moodustus ühest perekonnast relvastatud salk. Tulirelvi kasutati kolmel korral: 15.04.1952 hävituspataljoni haarangu ajal kodutalule (hoiatuslask), 4.09.1960 hoiatuslask Taageperas ja 20.10.1966 Võru‒Varstu teel (ähvarduseks, nagu Aksel ise ütleb). 11. oktoobril 1967 Aksel ja Hugo Mõttus vahistati Antsla‒Tsooru teel. 7. juunil 1967 karistati neid mõlemat 10-aastase vabadusekaotusega ja 1992 rehabiliteeriti.
Nagu dateeringud lugude juures näitavad, on Aksel Mõttus oma lood kirja pannud peamiselt vangistuse perioodil. 1990ndatel kirjutas ta mõned neist, näiteks haarangulugu, veel nö puhtamaks. Raamatut illustreerivad ilmekamad fotod Aksli elust peale vangistust ja iseseisvuse taastanud Eestis, samuti hiljutised fotod Aksli kunagise punkrikohast Mähklis.

280 lk
Loe lähemalt >>
 
Kutuzov. Pater patriae
Jüri Kotšinev
AJALUGU
Vene sõjaajaloos on kindral-feldmarssal Mihhail Kutuzovil
eriline koht. Paljudest kuulsatest Vene väejuhtidest kuulus just Kutuzovile kui 1812. aasta Isamaasõja võitjale ja Venemaa päästjale vene rahva jäägitu armastus ja austus. Ta ühendas endas kahte vastuolulist iseloomujoont – energilist otustavust ja äärmist tasakaalukust oma otsuste tegemisel. Taga ajamata kuulsust juhindus ta alati ratsionaalsest olukorra analüüsist. Kutuzovile oli omane läbinägelikkus ja suur elutarkus. Kõik see kokku tegi Mihhail Kutuzovist, kelle kohta tema kaasmaalased ütlesid: Isamaa Isa – Pater Patriae.

177 lk.
Loe lähemalt >>
 
Relva-SS grenaderidiviisid
Rolf Michaelis
AJALUGU
Relvastatud SS-i kuuluvates grenaderidiviisides teenis üle 350 000 riigi- ja rahvussakslase ning välismaalase. Alguses otsiti vabatahtlikke. Hiljem võeti suurte kaotuste tõttu Relva-SS-i üha sagedamini sunniviisiliselt peaaegu terveid aastakäike nii kodumaalt kui ka võõrsilt.
Käesoleva raamatu eesmärk on anda ülevaade nendest 18 SS-grenaderidiviisist. Püütakse anda ülevaade, millal ja kellest need formeeriti, kus mehi välja õpetati, milline oli nende võitlustee.
Autor Rolf Michaelis on taotlenud objektiivset ja tasakaalustatud esitusviisi. Siin käsitletakse ka seda, kuidas võitlejad olid meelestatud, mis neid sõdima ajendas.
Teosega ei taheta üksnes heita Relva-SS-i ajaloole uut valgust, vaid pakkuda värsket ainest ka inimestele, kes selle ajajärgu vastu üldist huvi tunnevad.

282 lk.
Loe lähemalt >>
 
Eraldusmärgid Relva-SSi vormiriietusel
Rolf Michaelis
AJALUGU
Selles raamatus kirjeldatakse Relva-SS-i ajalugu erilisest vaatenurgast. Autorit paelus võimalus esitada värsket teavet „ilma suuri sõnu tegemata”, peamiselt piltidena. Loodetavasti
saavad lugejad värsket mõtteainet. Kindlasti leidub arvukalt neid, kes pead raputavad ja ütlevad: „Seda on raske uskuda, et Relva-SS-is teenisid näiteks armeenlased!”
Käesolev raamat sisaldab ligi 300 illustratsiooni erinevatest kraelõkmetest, õlakutest, vapikilpidest ja käisepaeltest. Need tõendavad, millise ulatuse Relva-SS sõja lõpuks omandas ning kui kaugele ta sõjaolukorra pideva halvenemise tõttu Himmleri varajastest põhimõtetest eemaldus. Eraldusmärkide rohketest variantidest leiavad siiski kujutamist ainult üksikud.
Eraldusmärkide originaalide ja jäljendite eristamiseks siin juhiseid ei anta. Relva-SS-i eelkäijaid, SS-käsundusüksusi ja SS-surnupealuuüksusi ning Üld-SS-i puudutatakse vaid
möödaminnes. Nendest tulevad eraldi väljaanded.
Kahjuks ei suuda see raamat kajastada kannatusi, mida Teine maailmasõda inimestele põhjustas. Lugeja võiks siit aimata miljonite inimeste saatusi, kes meist ajas üha kaugemale jäävad.

72 lk
Loe lähemalt >>
 
Strateegia: Ajalugu
Lawrence Freedman
AJALUGU
Suurteos, mille on kirjutanud juhtivaid strateegiaeksperte maailmas, kes on aastakümnete jooksul teaduslikke ja praktilisi kogemusi hankinud. Panoraamne käsitlus ja süntees strateegia rollist maailma tsivilisatsioonides alates antiiksest Kreekast ja lõpetades tuumarelvade ajastuga.

Sari: Riigikaitse Raamatukogu.
Raamatust ilmub ka ePub versioon.
Loe lähemalt >>
 
Idarinne 1941-1945. Eurooplaste suur sõjaretk Volga ja Kaukasuseni ning tagasi
Mati Õun
AJALUGU
Idarinne oli meile, eestlastele ja meie saatusekaaslastele lätlastele ja leedulastele, kindlasti tähtsaim rinne II maailmasõjas. Ühtlasi said just idarindel kokku mõlema sõdinud poole arvukaimad elujõud, soomusmasinad ja suurtükid.
Siinne raamat annab uusimatele andmetele toetudes üldpildi kolme ja poole aasta pikkustest võitlustest Ida-Euroopas, mil rinne liikus Nõukogude Liidu ja selle poolt 1941. aasta suveks okupeeritud alade läänepiirilt Kaukaasiasse ja Volga jõeni ning tagasi. Suur idaimpeerum jäi tollal kestma, lagunedes ligi pool sajandit hiljem.

144 lk
Loe lähemalt >>
 
Orduriik ja Novgorod. Liivi ordu ja Novgorodi Venemaa suhted 13. sajandi keskpaigas
Jüri Kotšinev
AJALUGU
96 lk
Kaanepilt: Roman Glušenko

13. sajand oli ajastu, mil maailma poliitiliselt kaardilt kadus idaslaavlaste Kiievi-Venemaa. Selle riigi riismetel hakkas killustunud Vene vürstiriikidest moodustuma uus poliitiline ühendus, mille keskusteks kujunesid Vladimir, Jaroslavl, Tver ning Suzdal. Moskva esilekerkimiseni Venemaa teiste vürstiriikide seast oli jäänud veel poolteist sajandit.
Venemaad tabas 13. sajandil mongolite khaaniriigi vallutusretk Batu-khaani juhtimisel. Läänest tungisid samal ajal peale Saksa ordu Liivimaa haru ristisõdijad.
Kahe võimsa vastase haardes olevad Vene vürstiriigid pääsesid täielikust hävingust 13. sajandi keskel tänu võimeka Novgorodi valitseja vürst Aleksandr Jaroslavovitši sõjalistele ja poliitilistele pingutustele.
Lääne poolt vaadatuna oli 13. sajandil alanud Saksa ristisõdijate tung itta viinud Mõõgavendade ja hiljem Liivi orduväed piirideni, kust algasid loodeslaavlaste vürstiriikide valdused. Ida ja lääne tsivilisatsioonide vaheline piir pandi Baltikumis paika 1242. aasta Peipsi järvel. Seal seisid vastakuti Liivi ordu väed koos Tartu piiskopi ja tema vasallidega ning Pihkva ja Novgorodi maakaitseväed Novgorodi vürsti Aleksandr Jaroslavovitši ja talle appi tulnud venna Andrei Jaroslavovitši malevatega.
Liivi ordu ja Novgorodi-Venemaa vahelised suhted 13. sajandi keskpaigas on käesolevas raamatus vaatluse alla võetud teema.
Loe lähemalt >>
 
REBANE. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika
Heino Prunsvelt
AJALUGU
See on elulooraamat meie Teise Vabadussõja legendaarsemast väejuhist kolonel Alfons Rebasest (24.6.1908 – 8.3.1976)

432 lk
Loe lähemalt >>

Content on this page requires a newer version of Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

Content on this page requires a newer version of Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

Content on this page requires a newer version of Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

uued
Salas�da Ardennides
vahejoon
Eesti linnade plaanid
vahejoon
20 t�htsamat lahingut
vahejoon
Minni ja Kr�hmud